Vesipõrandakütte kontuurid suletakse suvisel ajal kas manuaalselt või ruumitermostaadi pealt, kuna kogu hoonet ei ole siis vaja kütta. Aastatepikkune kogemus näitab, et akumulatsioonipaagi puudumisel võivad õhk-vesi soojuspumbad hakata sellisel juhul veateadet andma. 

Kui hoone märgruumides (vannituba, saun) puudub eraldi elektripõrandaküte, siis jääb niiskuse kogunemise vältimiseks reeglina suvisel perioodil avatuks vaid märgruumi põrandakütte kontuur ning ringluses oleva vee hulk on väga väike. Õhk-vesi soojuspumbal ei ole seega soojusenergiat kuhugi ära anda ja seade võib kuvada veakoodi ning on vaja spetsialisti abi.

Iga õhk-vesi soojuspumba töö osaks on välisosa sulatamine, selle sagedus oleneb välistemperatuurist ning õhuniiskusest. Kui õhk-vesi soojuspump soojendab hoone tarbevett või toimub välisosa sulatamine, siis samal ajal seade hoone põrandakütte kontuuridesse sooja ei tooda. Kui soojuspump oma protseduurid (tarbevee soojendamine, välisosa sulatamine) lõpetab, siis hakkab seade uuesti kütteringi (põrandakütet või radiaatoreid) soojendama ning peab protseduuride ajal langenud küttevee temperatuuri uuesti tõstma hakkama.

Kui süsteemile on lisatud akumulatsioonipaak, siis on kuum vesi kütteringi jaoks paagist kättesaadav ka sel ajal, kui seade tegeleb hoone tarbevee soojendamise või välisosa sulatamisega, kuna soojuspump on akumulatsioonipaagis oleva vee juba varem eelsoojendanud.

• Mida vähem soojuspumba kompressor lülitusi teeb, seda pikem selle eluiga on.

• Mida vähem seade ennast sisse ja välja lülitab, seda vähem kulub elektrit.